Kõik planeedi elusolendid on pärit veekeskkonnast. Läbi evolutsiooniajaloo on imetajad muutunud ja kohandunud maapinna tingimustega, kuni mitu miljonit aastat tagasi osa neist jälle ookeanidesse ja jõgedesse uppus, nendes tingimustes eluga kohanemine.
Selles meie saidi artiklis räägime veeimetajatest, paremini tuntud kui mereimetajatest, kuna see asub meredes, kus elab kõige rohkem seda tüüpi liike. Avastage nende loomade omadused ja mõned näited.
Mereimetajate omadused
Veeimetajaid, nagu ka teisi imetajaid, iseloomustavad piimanäärmed, mis toodavad nii poegadele piima kui ka nagu higi näärmed. Samuti sünnitavad nad looteid oma kehas. Kuid need pole ainsad omadused, mis neil liikidel esinevad.
Imetajate elukäik vees on maismaaimetajate omast väga erinev. Selles keskkonnas ellujäämiseks peavad nad evolutsiooni käigus omandama erilised omadused. Vesi on õhust palju tihedam keskkond ja pakub ka suuremat vastupanu, mistõttu on veeimetajatel äärmiselt voolujooneline , mis võimaldab neil kergesti lahti rulluda. Kaladele sarnase uimede arenemine on olnud oluline morfoloogiline muutus. See võimaldab neil kiirust suurendada, ujumist suunata ja suhelda.
Vesi on keskkond, mis neelab palju rohkem soojust kui õhk, mistõttu on mereimetajatel paks rasvakiht kõva ja tugeva naha all, mis hoiavad neid soojuskadude eest isoleeritud. Samuti on see kaitseks, kui nad elavad planeedi väga külmades piirkondades. Mõnedel mereimetajatel on karvad, kuna teatud elutähtsad funktsioonid, näiteks paljunemine, viiakse läbi veest väljas.
Need mereimetajad, kes teatud eluperioodidel elavad suures sügavuses, on pimedas elamiseks välja töötanud teised elundid, näiteks sonar Nägemismeel nendes ökosüsteemides ei ole kasulik, sest päikesevalgus ei jõua sellisele sügavusele.
Kuidas veeimetajad hingavad?
Veeimetajad vajavad hingamiseks õhku. Seetõttu imavad nad sisse suures koguses õhku ja hoiavad seda pikka aega oma kopsudes. Kui nad pärast hingetõmmet sukelduvad, suudavad nad verd ajju, südamesse ja skeletilihastesse suunata. Teie lihastes on kõrge kontsentratsiooniga valk nimega müoglobiin, mis on võimeline akumuleerima suures koguses hapnikkuSel viisil suudavad mereimetajad ilma hinge tõmbamata püsida pikka aega.
Noortel ja vastsündinud poegadel pole seda võimet arenenud, seega peavad nad hingama sagedamini kui ülejäänud rühmaliikmed.
Mereimetajate tüübid
Enamik veeimetajate liike elab merekeskkonnas. Mereimetajaid on kolm seltsi: vaalalised, kiskjalised ja sireenia.
Veeimetajad vaalaliste seltsist
Sest vaalalised on esindavamad liigid vaalad, delfiinid, kašelottid, mõõkvaalad ja pringlid Vaalalised arenesid ühest liigist maismaa kiskjaliste kabiloomade kohta rohkem kui 50 miljonit aastat tagasi. Selgkond vaalalised jagunevad kolmeks alamseltsiks (millest üks on väljasurnud):
- Archaeoceti: neljajalgsed maismaaloomad, kes on praeguste vaalaliste eelkäijad (väljasurnud).
- Mysticeti: Need on vaalad. Nad on hambutu lihasööjad loomad, kes võtavad suuri suutäisi vett, filtreerivad selle siis läbi palli ja kühveldavad keelega kinni püütud kalad.
- Odontoceti-Siia kuuluvad delfiinid, mõõkvaalad, pringlid ja nokkvaalad. See on väga mitmekesine rühm, kuigi selle peamine omadus on hammaste olemasolu. Sellest rühmast võime leida roosa delfiini (Inia geoffrensis), mis on vees elavate jõeimetajate liik.
Veeimetajad lihasööjate seltsist
Ligisööjate järjekorda võtame hülged, merilõvid ja morsad, kuigi sinna võiks kuuluda ka merisaarmad ja jääkarud. See loomade rühm ilmus umbes 15 miljonit aastat tagasi ja arvatakse olevat tihed alt seotud mustlaste ja ursiididega (karudega).
Veeimetajad seltsist Sirenia
Viimane järjekord, sireenia, sisaldab dugongs ja manatees Need loomad on arenenud tititeritest, loomadest, kes on väga sarnased ilmunud elevantidega umbes 66 miljonit aastat tagasi. Dugongid elavad Austraalias ja manatees Aafrikas ja Ameerikas.
Näiteid mereimetajatest ja nende nimedest
Nüüd, kui me teame veeimetajate omadusi, vaatame mõnda näidet olenev alt nende järjekorrast:
Näited vaalaliste seltsi mereimetajatest
Nagu nägime, jagunevad need selle järjestuse piires kolmeks alamgrupiks. Kuna aga üks neist on välja surnud, näeme veeimetajate näiteid ülejäänud kahest alamseltsist:
Näited alamklassi müstik:
- Gröönimaa vaal (Balaena mysticetus)
- Parem lõunavaal (Eubalaena australis)
- Liustiku paremvaal (Eubalaena glacialis)
- Pacific Right Whale (Eubalaena japonica)
- Uimvaal (Balaenoptera physalus)
- Sei ehk boreaalne vaal (Balaenoptera borealis)
- Bryde'i vaal (Balaenoptera brydei)
- Troopiline vaal (Balaenoptera edeni)
- Suur sinivaal (Balaenoptera musculus)
- Minimal, Minke või Minke vaal (Balaenoptera acutorostrata)
- Lõuna- või Antarktika kääbusvaal (Balaenoptera bonaerensis)
- Omura vaal (Balaenoptera omurai)
- Yubarta ehk küürvaal (Megaptera novaeangliae)
- Hallvaal (Eschrichtius robustus)
- Pygmy vaal (Caperea marginata)
Näited alamüksuse odontoceti:
- Tonina overa (Cephalorhynchus commersonii)
- Heaviside'i delfiin (Cephalorhynchus heavisidii)
- Ranniku harilik delfiin (Delphinus capensis)
- Pügmee mõõkvaal (Feresa attenuata)
- Pilootvaal (Globicephala melas)
- Risso delfiin (Grampus griseus)
- Fraseri delfiin (Lagenodelphis hosei)
- Atlandi delfiin (Lagenorhynchus acutus)
- Northern Finless Dolphin (Lissodelphis borealis)
- Orca (Orcinus orca)
- Hongkongi roosa delfiin (Sousa chinensis)
- Triibuline delfiin (Stenella coeruleoalba)
- Pudeloosdelfiin (Tursiops truncatus)
- Boto, Amazonase jõedelfiin või roosa delfiin (Inia geoffrensis)
- Baiji ehk Hiina jõedelfiin (Lipotes vexillifer)
- Hõbedelfiin (Pontoporia blainvillei)
- Beluga (Delphinapterus leucas)
- Narwhal (Monodon monoceros)
Näiteid kiskjaliste seltsi mereimetajatest
Vaata allpool sellesse seltsi kuuluvaid veeimetajate liike:
- Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
- Põhja-elevanthüljes (Mirounga angustirostris)
- Leopardhüljes (Hydurga leptonyx)
- Sadamahüljes (Phoca vitulina)
- Austraalia ja Lõuna-Aafrika karushüljes (Arctocephalus pusillus)
- Guadalupe karushüljes (Arctophoca philippii townsendi)
- Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
- Kalifornia merilõvi (Zalophus californianus)
- Meresaarmas (Enhydra lutris)
- Jääkaru (Ursus maritimus)
Näited mereimetajate seltsi sireeniatest
Lõpuks lõpetame veeimetajate nimekirja näidetega seltsi sireeniast:
- Dugong (Dugongi dugon)
- Kariibi mere manaat (Trichechus manatus)
- Amazon Manatee (Trichechus inunguis)
- African manatee (Trichechus senegalensis)
