Paljud inimesed arvavad endiselt, et loomad ei tunne valu. Kogu bioloogia, elusolendeid uuriva teaduse ajaloo jooksul on sellele ja teistele küsimustele vastamiseks läbi viidud mitmeid uuringuid, eriti imetajate, aga ka teiste loomade, näiteks putukate puhul. Niisiis, Kas putukad tunnevad valu? Selles meie saidi artiklis vastame sellele ja teistele küsimustele.
Mis on valu?
Enne putukate valusse süvenemist või sellesse, kas putukad hukkudes kannatavad, tuleb küsida, kas loomad üldiselt tunnevad. Nüüd siis mis on valu? See on bioloogiline reaktsioon välisele stiimulile, mis seab ohtu organismi terviklikkuse ehk ohustab selle ellujäämist. Valuaistinguga silmitsi seistes tekib tõrjumisreaktsioon, mis võib avalduda erineval viisil:
- Pupillide laienemine
- Mõjutatud jäseme eraldumine
- Lend
- Südame sageduse tõus
- Hingamissageduse tõus
- Hääletused või hüüded
See valuaisting on võimalik tänu notsitseptsioonile, protsess, mis hõlmab võimet ära tunda ähvardavat stiimulit ja reageerida sellele. See on seega refleks See on bioloogiline osa, kuna närvikiudude poolt vastuvõetud signaal liigub seljaajusse ja se alt edasi ajju.
Samas ei saa rääkida valust, võtmata arvesse kannatusi, mis tekib vastusena stiimulile, st., valu enda tõlgendamine või äratundmine. See element paneb meid mõtlema, kas on elusolendeid, kes ei tunne valu, sest teadus ei saa veel garanteerida, et kõik loomad on võimelised omama teadvuse taset.
Kas loomad tunnevad?
Nüüd selleks, et teada saada, kas loomad tunnevad, kasutatakse tavaliselt analoogiameetodit,, st võrreldakse kogetud võimalikku reaktsiooni negatiivse stiimuli ees. Selleks tehakse võrdlus inimesel täheldatud refleksi järgi ning võib kinnitada, et loom tunneb põgenedes valu, tõstab pulssi või avaldab võimalike valulike stiimulite korral mistahes kirjeldatud reaktsiooni.
Selle võrdlusega on võimalik kinnitada, et imetajad ja selgroogsed tunnevad kahtlemata valu. Näiteks: pullid tunnevad ringis valu. Veelgi enam: on lihtne kontrollida, et paljud loomad tunnevad ära, millal antud stiimul võib põhjustada negatiivse reaktsiooni, mistõttu nad väldivad sellele stiimulile lähenemist varasemate kogemuste põhjal
Kassid, koerad, hiired ja isegi konnad tunnevad valu koos miljonite loomaliikidega. See on põhiline ellujäämismehhanism Siiski ei ole enamikul juhtudel võimalik kinnitada, et on olemas "kannatuste teadvustamine", kuigi füüsiline valu on tõeline ja üsna tõsine. käegakatsutav-
Kas putukad kannatavad, kui nad surevad?
On tõestatud, et selgroogsed kogevad valuaistingut, kuid kas putukad tunnevad valu? Teame, et närvisüsteem on lihtsam kui suurematel organismidel, pealegi puudub paljudel neist aju, samas kui teistel on lihtsa välimusega struktuurid, mis suudavad ära tunda. närviimpulsid.
Seda silmas pidades, kas putukad kannatavad, kui nad surevad? Üks selle kindlakstegemiseks uuritud liikidest on olnud äädikakärbes ja kõik näib viitavat sellele, et nad on võimelised teatud puuvilju vältima, seostamata oma lähenemist elektrilöögist põhjustatud valule. Kuigi neis on tuvastatud lihtsaid organisme, on neil lisaks mehhanismidele, mis on võimelised määrama temperatuure, lõhnu, puutetundlikkust Tänu sellele on võimalik kinnitada, et putukad tunnevad valu ja võivad seetõttu hukkudes kannatada.
Viimasele mõeldes, Kas putukad kannatavad putukamürgi käes? On suur tõenäosus, et see nii on. Seetõttu soovitame sellised liigid nagu sääsed ja kärbsed neid kahjustamata minema ajada. Samuti tunnevad loomad, nagu prussakad, valu. Ja mis juhtub ämblikulaadsete puhul? Nad on ka lülijalgsed, st selgrootud, nii et ämblikud tunnevad suure tõenäosusega valu.
Kas putukad mõtlevad?
Nüüd teate, et putukad tunnevad valu, kuid nagu me juba märkisime, defineerime meie, inimesed, valu mitte ainult selle tekitatud füüsilise aistingu, vaid ka teadlikkuse järgi, mida me kogetud kannatustest kujundame.. Kas see tähendab, et putukad mõtlevad? Sellegipoolest selgeid uuringuidselles osas ei ole.
Putukatel on tuhandeid neuroneid ja diferentseeritud orgaanilisi süsteeme, seega on suur tõenäosus, et neil on mingisugune teadlikkus neid ümbritsevast. Selle mõõtmine inimstandardite järgi muudab aga võrdlemise keeruliseks, kuna tegemist on täiesti erinevate bioloogiliste struktuuridega. Ühesõnaga, sellele pole siiani konkreetset vastust.
