Teatud vaatenurgast vaadatuna võib iga loom sattuda teise saagiks, kuid see ei muuda teda saagiks kui sellist. saakloomad on kergesti eristatavad neist, kes seda ei tee. Igal juhul on saakloomade ja röövloomade vaheline suhe erinevate ökosüsteemide tasakaalu jaoks hädavajalik.
Riskjad ja saakloomad
Toiduahelas on saakloomad lüliks primaartootjate (autotroofsed organismid) ja teiseste tarbijate ehk tertsiaarsete tarbijate vahel. Toiduahelas sellisesse asendisse minnes on nad tavaliselt taimtoidulised loomad. Kuid teisetarbijad, hoolimata sellest, et nad on lihasööjad või kõigesööjad loomad, võivad saagiks langeda ka superkiskjad
Aga lisaks sellele on saagiks olevatel loomadel rida omadusi, mille tõttu me neid sellistena käsitleme. Järgmisena kirjeldame üksikasjalikult saagiks olevate loomade omadusi:
- Tavaliselt asetatakse nende silmad näo külgedele, et saada laiem nägemine Lisaks on igal silmal tavaliselt rohkem kui üks fovea, mis on punkt silma sees, kus kõik valguskiired koonduvad ja tekib pilt, mida aju analüüsib. Näiteks tuvidel on kaks fovea, mis võimaldavad neil korraga näha ette ja taha.
- Neil on strateegiaid röövpüüdlusest pääsemiseks, näiteks kamuflaaž, põgenemine, sotsiaalsetes rühmades elamine ja peavarju omamine.
- Nad on loomad, kes magavad vähe. Näiteks lehm magab umbes 4 tundi ööpäevas, vastupidi, kass võib ilma probleemideta saavutada 18 tundi und.
- Mõnel saakloomal on näärmed, mis toodavad röövloomade eemale peletamiseks pimestavaid, halvasti lõhnavaid või mürgiseid aineid.
Seevastu röövloomad on enamasti lihasööjad, teised aga kõigesööjad. Neil võivad olla küünised, teravad hambad, tugevad lõuad, mürk või muud omadused, mis võimaldavad neil saaki püüda. Tavaliselt hõivavad nad toiduahela viimased lülid.
Näited kiskjast ja saagist
Mõned liigid on üldtarbijad, teised aga spetsialistid. See tähendab, et teatud kiskjad võivad toituda paljudest eri saagist ja teised ühest või kahest liigist Paljudel juhtudel on mõned liigid, mis moodustavad osa nendest "kiskja-saaklooma" suhetest, säilitanud selle suhte pikka evolutsiooniperioodi. Siin on mõnede juhtumite näited:
- Ibeeria ilves (Lynx pardinus) ja euroopa küülik (Oryctolagus cuniculus)
- Aardvark (Myrmecophaga tridactyla) ja termiidid või sipelgad (mitu liiki)
- Barbastela nahkhiir (Barbastella barbastellus) ja ööliblikad (sugukond Arctiidae)
Enamik röövloomi on generalistid, olles võimelised toituma erinevatest liikidest:
- Lõvi (Panthera leo) ja erinevad kabiloomaliigid
- Kotkas (Bubo bubo) ja närilised
- Valgehai (Carcharodon carcharias) ja mitmed kalaliigid
Veel saaginäiteid
Enamikus ökosüsteemides peab selle stabiilsena püsimiseks olema suurem saakloomade populatsioon kui röövloomadel, kuid see omakorda omakorda hävitaks saakloomade populatsioon (peamiselt esmased tarbijad) köögiviljapopulatsiooni. Allpool näeme näiteid loomadest, kes on saagiks mõnes planeedi kõige olulisemas elustikus:
Kõrbe või poolkuivad saakloomad:
- Kaamel (Camelus sp.)
- Dromedary (Camelus dromedarius)
- Punakael-jaanalind (Struthio camelus camelus)
- Addax (Addax nasomaculatus)
- Surikat (Suricata suricatta)
Savanni saakloomad:
- Gazella dorcas
- Thomsoni gasell (Eudorcas thomsonii)
- Cape Oryx (Oryx gazella)
- Tavasebra (Equus quagga)
- Kaelkirjak (Giraffa camelopardalis)
- Must gnuu (Connochaetes gnou)
- Hiirelind (Colius striatus)
- Maskikuduja (Ploceus velatus)
- Harilik Estrilda ehk harilik korallinokk (Estrilda astrilld)
Vihmametsade saakloomad:
- Veekääbus muskusantiloop (Hyemoschus aquaticus)
- Goliati mardikas (Mecynorrhina ugandensis)
- Suudluskala (Helostoma temminkii)
- Sumatra elevant (Elephas maximus sumatranus)
- Sinine-kollane ara (Ara ararauna)
- Capybara (Hydrochoerus hydrochaeris)
- Lehtliblikas (Gastropacha quercifolia)
- Citrus Papilio (Papilio demodocus)
- Must ämblikahv (Ateles paniscus)
Pooste saakloomad:
- Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri)
- Kuningpingviin (Aptenodytes patagonicus)
- Rockhopper Penguin (Eudyptes chrysocome)
- Krill (Euphausia sp.)
- Hüljes (Pagophilus groenlandicus)
- Põhjapõder (Rangifer tarandus)
- Arktika jänes (Lepus arcticus)
- Antarktika tuvi (Chionis alba)
