Kas teadsite, et hirved on meie planeedil eksisteerinud 34 miljonit aastat? See suur taimtoiduliste imetajate perekond alustas oma pikka bioloogilist evolutsiooni oligotseeni ajastul, kus praegu on kuni 48 erinevat liiki, mis on rühmitatud 20 taksonoomilisse perekonda.
Paljude kõige hämmastavamate loomade rände peategelased, mida näeme videotes ja dokumentaalfilmides, täidavad hirved planeedi arvukad ja mitmekesised elupaigad eluga. Kui soovite neid lähem alt tundma õppida, jätkake selle artikli lugemist meie saidil, kust leiate üllatavaid üksikasju hirvede kohta, nagu nende omadused ja peamised elupaigad. Lisaks saate teada olemasolevatest hirve- või hirve-, metskitse- ja põdratüüpidest. - tüübid, omadused ja elupaigad.
Hirvlaste taksonoomiline klassifikatsioon
Üldiselt tuntud kui hirved, perekond Cervidae kuulub järgmisse taksonoomilisse klassifikatsiooni vastav alt kriteeriumidele, mis on kehtestatud Ameerika Ühendriikide maineka klassifikatsiooniga. Maailma taksonoomilise nimekirja imetajate liigid:
- Kuningriik: loomad.
- Phylum: akordid.
- Klass: imetajad.
- Telli: artiodaktüülid.
- Alamühing: mäletsejalised.
- Perekond: hirved.
Nüüd, kui oleme hirvlased taksonoomiliselt kindlaks määranud, avastame rohkem üksikasju nende hämmastavate loomade omaduste, tüüpide ja elupaikade kohta.
Hirvlaste omadused
Kui tead eri tüüpi hirvlaste tunnuseid, on huvitav eristada nende anatoomiaga seotud omadusi, näiteks toitumisharjumuste ja käitumisega seotud omadusi.
Anatoomilised omadused
Hervlastel, nagu ka teistel seltsi artiodactyla kuuluvatel loomadel, lõpevad jäsemed paaris arvu sõrmedega kuju pezuña, mis toetuvad kõndimiseks maapinnale. Nii peetakse neid sõralisteks. Lisaks on nende jalad peenikesed, nagu ka pea ja kael, tüvi on paksem ja raskem.
Veel üks silmapaistvamaid hirvlaste omadusi on kahtlemata sarvede olemasolu täiskasvanud isenditel, eelistatav alt isastel. Need on sametise kattega kivistunud keratiinstruktuurid, mis tekivad koljust väljaulatuvate osadena, kuid ei ole luumaterjalist. Seega erinevad nad veiste ja teiste sarvedega loomade luusarvedest. Lisaks on sarvedele iseloomulik sulgimisperiood, olenev alt hirvlaste liigist kas igal aastal või ainult nooruse ajal.
Kurvlaste käitumine
Toob esile isaste hirvlaste territoriaalset käitumist, kes kipuvad oma suuri sarvi kasutama teiste isastega paaritumiseks. võimalikult palju emaseid. Sel paaritumisperioodil paistab silma punahirve (Cervus elaphus) ainulaadne võime tekitada äikest, mis rõhutab tema olemasolu ja territoriaalsust emaste paaritumisele tähelepanu juhtimisel.
Herviloomade toitmine
Hirvlased järgivad rohutoidulist dieeti, tarbides kõikvõimalikke lehti, pungi, õisi, oksi ja rohumaa ürte.
Hirved tarbivad köögivilju sirvides või karjatades, millele järgneb mäletsejalistele iseloomulik seedimine.
Valdav enamus hirveliike elab suurtes karjades, millega nad aastaaegade vaheldudes liiguvad rännet tegema eesmärgiga karjatada rohelisemates elupaikades ja mõõdukama temperatuuriga.
Hirvede või hirvede, metskitse ja põdra tüübid
Taksonoomilisse perekonda Cervidae kuulub suur hulk liike, mida võib leida looduslikes ja tehislikes elupaikades (nt kaitsealadel ja loomaaedades) kogu planeedil. Alates majesteetlikust põdrast (Alces alces), suurim hirv, kes võib ulatuda 3-meetrise tiibade siruulatuseni, kuni väikseima hirveni, hiina vesihirveni (Hydropotes inermis). Selles jaotises näeme üksikasjalikum alt, millised on erinevad hirvlaste tüübid, mida saame eristada vastav alt taksonoomilisele alamperekonnale, kuhu nad kuuluvad:
Capreolins (alamperekond Capreolinae)
Kapreoliinide alamperekonda kuuluvad kõik need, mida üldiselt tuntakse kui " Uue Maailma hirved", näiteks majesteetlikpõder ja põhjapõder (või karibu), kes elavad karjades, ja üksikud metskits Vaatame alljärgnev alt on loetletud kapreoliinide ametlik taksonoomiline klassifikatsioon, teades nii nende üldnimetusi kui ka teaduslikke nimesid.
Perekond Moose
Euraasia põder (Alces alces)
Genus Capreolus
- Metsikits (Capreolus capreolus).
- Aasia või Siberi metskits (Capreolus pygargus).
Perekond Hippocamelus
- Ande hirv, taruca või põhjahuemul (Hippocamelus antisensis).
- Ande hirv ehk lõunahuemul (Hippocamelus bisulcus).
Mazama Žanr
- Corzuela colorada või guazú-pitá (Mazama americana).
- Väike punakas metskits (Mazama bororo).
- Candelillo või loach (Mazama bricenii).
- Pruun Corzuela, guazuncho, viracho või guazú virá (Mazama gouazoubira).
- Pügmee hirv (Mazama nana).
- Yuk (Mazama pandora).
- Páramo hirv (Mazama rufina).
- Kesk-Ameerika temasaat (Mazama temama).
Perekond Odocoileus
- Muul hirv ehk muulahirv (Odocoileus hemionus).
- Valjasabahirv (Odocoileus virginianus).
Perekond Ozotoceros
- Pampas hirv (Ozotoceros bezoarticus).
- Southern Pudú (Pudu puda).
Genus Rangifer
Põhjapõder või karibu (Rangifer tarandus)
Matterhorns (alamsugukond Cervinae)
Materhorni alamperekond on teine ja suurim alamperekond kolmest, mis moodustavad Cervidae perekonna. Sisaldab kokku 10 erinevat perekonda ja kuni 26 tänapäeval elavat hirve- või hirveliiki. Andkem neile 26 liigile nimi ja perekonnanimi, mis on rühmitatud perekonna järgi järgmises loendis:
Axis Žanr
- Axis deer or chital (Axis axis).
- Kalamia hirv ehk telgkalamian (Axis calamianensis).
Genus Cervus
- Põder (Cervus canadensis).
- Punahirv, punahirv või hirv (Cervus elaphus).
- Sicas deer (Cervus nippon).
Gender Lady
Kabehirv ehk euroopa metskits (Dama dama)
Perekond Elaphodus
Esilukk ehk elafoodhirv (Elaphodus cephalophus)
Genus Elaphurus
Isa Davidi hirv (Elaphurus davidianus)
Perekond Muntiacus
- Borneo kollane muntjac (Muntiacus atherodes).
- Must muntjac (Muntiacus crinifrons).
- Fea's Muntíaco (Muntiacus feae).
- Gongshan Muntiacus (Muntiacus gongshanensis).
- India muntjak (Muntiacus muntjak).
- Hukawng Muntiacus (Muntiacus putaoensis).
- Reeves's Muntiacus (Muntiacus reevesi).
- Truong Son Muntiacus (Muntiacus truongsonensis).
- Giant muntjac (Muntiacus vuquangensis).
Perekond Przewalskium
Thoroldi ehk valge ninahirv (Przewalskium albirostris)
Perekond Rucervus
- Rabahirv (Rucervus duvaucelii).
- Põdra- või taminhirv (Rucervus eldii).
Vene sugu
- Filipiini tähnikhirv (Rusa alfredi).
- Timor hirv (Rusa timorensis).
- Sambar (Vene tasandik).
Vesihirv (alamperekond Hydropotinae)
Hirvlaste kolmandat ja viimast alamperekonda esindab eranditult perekond Hydropotes, milleks on hirv Hiina veeloom(Hydropotes inermis) on selle alamperekonna ainus liik. See on hirve liik, mis on oma sugulastest capreolinost ja cervinost väiksem, kuna kaalub vaev alt 14 kg, võrreldes raskete põtrade, hirvede ja põhjapõtradega, kelle täiskasvanud isasloomad ulatuvad vastav alt kuni 600, 200 ja 180 kg.
Teine anatoomiline omadus, mis eristab veehirve teistest hirvlastest, on sarvede puudumine, nii täiskasvanud isastel kui ka emastel. See kurioosne fakt võib olla otseselt seotud Cervidae perekonna erinevate liikide evolutsiooniga, kuna veehirved on taksonoomilise perekonna vanimad liigid. evolutsiooniline kontekst), nii et hargnenud sarvede ilmumist enamikule ülejäänud hirveliikidele võib tõlgendada kui hilisemat kohanemist, mis on tingitud suuremate hirvlaste evolutsioonistrateegiast, mis hakkas ilmuma ja mitmekesisema arvukate ja erinevate vähemate hirvlaste poolt. metsased elupaigad kui Kesk- ja Ida-Aasia mäed, kus nende sarved ei olnud neile liikumiseks probleemiks, vaid pigem abivahendiks oma uute territooriumide kaitsmisel ja isegi paaritumisperioodide tugevuse mõõtmisel.
Teis alt paistab silma veehirvede geograafiline levik, taandatuna 4 riigini maailmas: nad on Hiina ja Korea mägedest ja jõgedest pärit autohtoonsed hirvlased, samuti introdutseeritud liigid. Inglismaa ja Prantsusmaa, olles muutunud metsikuteks liikideks nendes kahes Euroopa riigis.
Cervid distributsioon
Kui olete näinud hirve või hirve, metskitse, põhjapõtra ja põdra liike, siis kus nad elavad? Hirvelised elavad praktiliselt igas planeedi piirkonnas Olenev alt alamperekonnast, kuhu nad kuuluvad, ja arvestades nende bioloogilist evolutsiooni, leiavad hirveliigid oma looduslikud elupaigad Euroopa mandril või piirkondades. Aasias, Ameerikas ja isegi Põhja-Aafrikas. Hirvede esinemine Austraalias ja Uus-Meremaal on aga tingitud sellest, et inimesed on Okeaanias teatud liiki hirvesid teinud.
Hirveliigi konkreetse geograafilise leviku märkimisel on mandrite eristamise asemel lihtsam kasutada elupaigatüüpe, kuna Maa tektooniliste plaatide liikumise ja sarnasuste tõttu keskkonnaomadused, paljud liigid on levinud nii Euroopas kui ka Aasias ja Ameerikas, näiteks põhjapõder, kelle levik ulatub Siberist Põhja-Ameerikani, läbides Euroopat.
