Sipelgad on eusotsieeruvad putukad, see tähendab, et nad elavad organiseeritud kolooniates, kus iga liige täidab kindlat funktsiooni. Lisaks on nad koos mesilastega saavutanud töökuse ja väsimatu maine ning seda kõike selleks, et hoida sipelgapesa optimaalsetes tingimustes.
Nüüd sellele tööstusele mõeldes, Kas sipelgad magavad? Või kuuluvad nad nende loomade hulka, kes ei maga? Avastage see ja muud uudishimud nende putukate kohta meie saidi järgmisest artiklist. Jätka lugemist!
Sipelgate omadused
Sipelgad kuuluvad perekonda Formicidae ja elavad suurtes kolooniates, mis koosnevad kuningannast, tuhandetest töösipelgatest ja mõnest tiivulisest isasest. Praegu on need levinud üle kogu maailma, välja arvatud Arktika ja Antarktika piirkonnad.
Muutlike omadustega liike on lugematu arv. Üldiselt on neil kõigil läbilõikeline keha, mis hõlmab silmapaistvat rindkere ja peas olevaid antenne. Need võivad olla taimtoidulised, lihasööjad ja koristajad.
Kas olete kunagi mõelnud, kas sipelgatel on süda? Neil ei ole sellist südant, nagu on kirjeldatud teistel liikidel. Selle asemel on dorsaalne aort, teatud tüüpi arter, mis ulatub kehasse ja vastutab hemolümfi transportimise eest. Hemolümf on putukate vereringevedelik. Kas sipelgatel on ajud? Sama juhtub ka südameorganiga. Nagu teistel selgrootutel, on ka sipelgatel närvilõpmete külge kinnitatud ganglionid, mis vastutavad korralduste kandmise eest kogu kehas.
Ilmselt on neil putukatel silmad, aga kas sipelgad näevad? Nad on võimelised tajuma enda ümber toimuvaid liikumisi, kuigi neil on raske kujundeid ja objekte eristada, kuna nende nägemisvõime on halb. Selle olukorra lahendamiseks vastutavad peaantennid muu hulgas õhuvoolude tajumise, tekstuuride tuvastamise eest.
Kas sipelgad seda kõike arvesse võttes magavad? Lähme sinna!
Ants magab?
Kas aedades või koduses sipelgapesas, on tõenäoline, et te pole kunagi näinud sipelgat magamas. Neid jälgides tundub, et nad töötavad vahetpidamata ja see pole reaalsusest kaugel. Ants magab, ainult väga erineval viisil, kui teadaolev alt inimeseks olemine.
Igas sipelgapesas on kuninganna sipelgas kõige olulisem, kuna temast sõltub lisaks koloonia tegevuse juhtimisele ka töölissipelgate tootmine. Tänu sellele privilegeeritud positsioonile magab sipelgakuninganna kuni 9 tundi järjest iga päev. Seda tegevust tehakse ainult sipelgapesa sees, kust see pärast paaritumist kunagi ei lahku.
Töölistel on om alt poolt uskumatu rutiin: nad suudavad kuni kuni 250 uinakut iga päev, isegi kui iga päev ainult üks minut. Nad teevad need uinakud töölt lahkumata, jäävad selle minuti lihts alt passiivseks ja naasevad siis tehtud töö juurde. Need 250 uinakut võrdub umbes 4 tunni puhkusega päevas
Ja kärbsed magavad?
Paljud inimesed mõtlevad, kas kõik putukad magavad ühtemoodi, mis paneb nad kahtlema, kas sipelgad või kärbsed magavad. Kärbsed näivad olevat ka loomad, kes ei maga. Küll aga on neil sügav uni, mille jooksul nad abstraheeritakse ümberringi toimuvast. Enamik liike eelistab seda teha ka öösel, kuigi mõned teevad ka päeval uinakuid.
Kuidas sipelgad magavad?
Kui sipelgakuninganna naudib pikki unetunde, teevad töötajad vaid katkendlikke uinakuid, mis inimese silmis pakuvad neile väga vähe puhkust. Kuidas sipelgad nüüd magavad? Mis nende kehas toimub?
Sipelgate 4-tunnine uneaeg on võimalik lülitada kahte plokki, sest ainult ühe ajal magavad need putukad sügavat und. Selle faasi ajal on täheldatud, et lõugade ja antennide liigutused vähenevad peaaegu 65%, kuigi need võivad ilmselt tahtmatult väriseda. Lisaks võivad kaastöötajad selle "sügava une" ajal nende otsa komistada või neile põrutada, samas kui mõned nihutatakse nii, et teine sipelgas võtab mugavama ruumi. Ükski neist ravimeetoditest ei põhjusta ärrituvust ega vägivalda magajates, kes jätkavad magamist või ärkavad üles, et koloonias tööle naasta.
Seda silmas pidades, kas sipelgad magavad öösel? Veetes suurema osa ajast maa all, on väga ebatõenäoline, et nad tunneksid ära päeva või öö mõisted. Selles mõttes saab magada igal ajal.
Kaua sipelgas elab?
Sipelgate eeldatav eluiga on liigiti erinev. Seda mõjutab aga nende rutiin ja seega ka magamise aeg.
Selles mõttes võib sipelgakuninganna elada 15–30 aastat, samas kui töötajad elavad vaid 3 aastat. Viljatavad isased elavad vahepeal paar nädalat.
