Kas arvate, et suhtlemine on puht alt inimlik võime? Kui jagate oma kodu lemmikloomaga ja jääte hetkeks mõtlema, muudate kindlasti oma meelt, sest meie lemmikloomad on võimelised oma emotsioone ja vajadusi meile edastama, mistõttu annab see meile paljudel juhtudel tunde et see tekitab vaid vajaduse rääkida.
Loomad suhtlevad viisil, mis ei ole verbaalne, kuid me ei tohi ignoreerida seda, et nad suhtlevad mitte ainult omavahel, vaid ka meie, inimestega, ületades kõik liigiga seotud barjäärid. Kas loomad tõesti suhtlevad omavahel? Kuidas tajute seda, mida nad suhelda tahavad? Selles meie saidi artiklis räägime põhjalikult liikidevahelisest suhtlusest.
Loomade keel
Liikidevahelist suhtlust ei saa segi ajada loomade käitumise uurimisega, mille eesmärk on lahti mõtestada selle tähendus, nii juhtub näiteks koerte etoloogiaga, liikidevaheline suhtlus on aga hoopis midagi muud.
Liikidevaheline suhtlemine viitab võimele, mida iga organism peab vaimselt suhtlema, mitte sõnade või konkreetsete sõnumite, vaid ülekande kaudu emotsioonidest, helidest, füüsilistest aistingutest, vormidest ja kujunditest.
See vool kaitseb selle eest, et iga loom saaks suhelda teistega, mitte teatud sõnade (mis on teadliku meele sõnum), vaid sügavate sümbolite kaudu, mis kuuluvad teadvuseta meele piirkonda.
Väga selgelt öeldes, ja kuigi see on väga üllatav, viitab liikidevaheline suhtlus loomade võimele suhelda telepaatiliselt.
Loomadega suhtlemine – näited
On teooriaid ja teaduslikke järeldusi, mis võiksid toetada liikidevahelist suhtlust, see on Schumanni resonantsi juhtum (mis toimiks elektromagnetlainete juhina) või kollektiivse mälu hüpotees, mida kaitsesid Briti bioloogid ja biokeemik Rupert Sheldrake.
Kuid mõned väited on teadusringkondadele täiesti ja see on peamine põhjus, miks väidetakse, et liikidevaheline suhtlus on lihts alt võimatu.
Sellele vaatamata on inimestel palju, mille üle järele mõelda, sest on vaieldamatu, et elame antropotsentrilises kultuuris, mis tähendab, et homo sapiens sapiens on maa peal eksisteerimise keskus ja selgelt parem liik.
Hea näide sellest on see, et loomade väärkohtlemist peetakse mõnel juhul ikka veel kultuuriks ja et me pole peaaegu teadlikud, kui tarbime loomset päritolu tooteid, lihts alt sellepärast, et usume, et meil on see õigus. muidugi on oluline seda suhet muuta, kuna tööstus "objektiivistab" loomi ja sellel pole midagi pistmist traditsioonilisemate ja vähem rahvarohkete söötmismudelitega, kus oli oluline säilitada looma eluväärikust tema eksisteerimise ajal.
Kõik, mis inimesele loomi meenutab, lükatakse kiiresti tagasi, seetõttu olnuks sajandeid tagasi tõeline teaduslik julmus avalikult väita, et loomad on oma olemasolust teadlikud. Kuid praegu ja teaduslike parameetrite alusel on teada, et järgmised loomad arendavad eneseteadvust:
- Šimpsid
- Pudelinoosidelfiinid
- Bonobos
- Elevandid
- Tapjavaalad
- Gorillad
- Haraklased
- Orangutan
- Koerad
Tõenäoliselt igatsete kasse, sest kui teil on kass, siis kahtlustate kindlasti väga selgelt, et ta suudab endast teadlik olla, kuid see on veel üks näide sellest, kui kõlav ja mõnikord vale on kinnitada, et seda, mida pole teaduslikult tõestatud, pole olemas.
Kuidas toimub loomadevaheline suhtlus?
Iidsetes kultuurides on inimene alati mõistnud eksistentsi kui tervikut ega ole selles mõttes kunagi mõelnud, et tema elu võiks areneda väljaspool loodusnähtuste mõistmist.
Kahjuks on patriarhaalsete ühiskondade tulekuga ja eriti pärast tööstusrevolutsiooni tekkinud praktiliselt pöördumatu lõhe keskkonna ja inimese vahel, ja loodusest saab tööstuslikel ja majanduslikel eesmärkidel alistatav jõud.
Kuid iidsetest aegadest on liikidevaheline suhtlus toimunud vanimates ühiskondades, head tõestust võib selle kohta leida ka meditsiini ajaloost, mis samuti läbi ajaloo suuri muutusi läbi teinud.
Põlisrahvaste ühiskondades psühholoogiline transs oli tervenemise vahend ja see võimaldas väga kiiret juurdepääsu alateadvusele, transi ajal polnud selgeid sõnu tajuti, kuid sümboolsed sõnumid olid ja selles praktikas toimus liikidevaheline suhtlus.
Ka tänapäeval on võimalik leida šamaanikultuure, kus liikidevaheline suhtlus on nende kogukondade jaoks jätkuv alt reaalsus, igal juhul, kui saame järeldada, et aeg on käes sest jätsid endast maha antropotsentrismi ja vale ettekujutuse, et maakera on loodud üksnes inimeste teenindamiseks ja mugavuseks.
