Sulgedeta linnud – näited

Sisukord:

Sulgedeta linnud – näited
Sulgedeta linnud – näited
Anonim
Sulgedeta linnud – näited
Sulgedeta linnud – näited

Linnud on endotermilised selgroogsed ehk soojaverelised, kelle peamiseks tunnuseks on keha katvate sulgede olemasolu. Nendel on erineva kujuga olenev alt nende asukohast kehal, samuti erinev struktuur, mis sõltub linnu eluajast. On liike, kellel on sündides suled puudu, teistel, kes sünnivad nii, et keha katavad üksikud udusuled ja mõnel on juba korralik sulekate, mis kaitseb keha. Aga tõesti Kas on sulgedeta linde?

Kui soovite teada seda ja muid lindude eripärasid, jätkake selle artikli lugemist meie saidil ja saate teada, kas kõikidel lindudel on suled või mitte.

Kas linnud eksisteerivad ilma sulgedeta?

Suled, nagu ka imetajate karvad, täidavad mitmesuguseid funktsioone, sealhulgas termoregulatsiooni ja kaitset, võimaldades neil lennata ja paljunemise ajal hooajal, viima läbi kurameerimist. Samuti on see neil lihtsam sama liigi isendeid ära tunda ja teisest küljest võimaldab neil end kiskjate vastu maskeerida.

Linnu kehal on suled jaotatud ja kasvavad kindlates piirkondades (pterilum või sulestikualad) ning on vaheldumisi aladega, kus nad ei kasva, neid nimetatakse apterüülideks. Seega on sulgi mitut tüüpi ja need on kõikidel lindudel, seega pole liike, kellel need täiskasvanueas loomulikult täielikult puuduvad. Täiskasvanud loomad heidavad oma sulestikku vähem alt kord aastas, see tähendab, et nad kaotavad ja asendavad osa või kõik suled, tavaliselt pärast sigimisperioodi.

On liike, kellel võib mõned suled puududa näiteks peas. Teistel lindudel ei ole isastel rinnasuled ja nad on "alasti", et ilmutada väga erksat värvi ja meelitada seega emaseid pesitsusajal. Teiste lindude puhul kaotavad nad munade haudumiseks kõhupiirkonna suled; seda piirkonda nimetatakse "inkubatsiooniplaastriks" ja see on hästi varustatud veresoontega. Siin on epidermis väga õhuke ja rasv kaob, mis võimaldab lindudel paremini soojust oma munadele inkubeerimise ajal üle kanda.

Selles teises artiklis näitame teile sulgedega loomade loendit – nimede ja kurioosumitega loend.

Näited sulgedeta lindudest

Nagu me mainisime, katavad lindudel oma keha loomulikult suled ja mõnel juhul võivad need loomulikult või mõne seisundi tõttu mõnes kehapiirkonnas puududa. Samuti on mõnedel lindudel suled väga sarnased karvadega, mis viib veendumusele, et neil puuduvad need. Vaatame mõnda näidet:

Kiivi (Apteryx)

Kivi (perekonna Apteryx linnud) on mittelendav lind, kelle tiivad on väga vähe arenenud ja need on peaaegu tühised. See on näide linnust, kellel sageli arvati, et neil pole sulgi, kuid tegelikult on see väikesed suled, mis ei arenenud evolutsioonilistel põhjustel ega kohanemisest ökosüsteem, kus nad elavad, mis annab neile harjaste välimuse. Need on pruuni värvi, olenev alt liigist erineva varjundiga.

Sulgedeta linnud – Näited – Näited sulgedeta lindudest
Sulgedeta linnud – Näited – Näited sulgedeta lindudest

Vultures

Mõnedel raisakotkaste liikidel (seltsist Cathartiformes), näiteks raisakotkas, ei ole sulgi peas See on kohanemise tõttu nende toidutüübiga, kuna nad on röövlinnud, st toituvad surnud loomade jäänustest ning sulgedega pea määrdub toitmise ajal pidev alt vere ja muude vedelikega ning oleks raske puhtana hoidma.

Teid võib huvitada ka see, milliseid ressursse vajab raisakotkas elamiseks.

Sulgedeta linnud – näited –
Sulgedeta linnud – näited –

Kalkunid

Teine sulgedeta lind on sugukonna Phasianidae liigid, näiteks kalkunid, kellel pole samuti sulgi peas ja kaelas, nagu mõned kured (sugukond Ciconiidae), kelle peas ja kaelas samuti suled puuduvad.

Selles teises artiklis selgitame, kus paabulind elab.

Sulgedeta linnud – näited –
Sulgedeta linnud – näited –

Caripelado bulbul

Teis alt on Pycnonotus hualon ehk karipelleeritud bulbul Aasia laululind ja pärineb Laosest, kellel onkiilakas nägu ehk ilma sulgedeta ja selle avastas teadus paar aastat tagasi.

Sulgedeta linnud – näited –
Sulgedeta linnud – näited –

Frigatt

Teised perekonna Fregata linnud, nagu Fregata magnificens, ei oma sulgi kaelapiirkonnas ja neil on gulaarne kott särava ja silmatorkava punase värviga , mida see kosimisrituaalide ajal õhku paisutab.

Sulgedeta linnud – näited –
Sulgedeta linnud – näited –

Linnud ilma sulgedeta muudel põhjustel

Teil juhtudel võivad lindudel suled puududa järgmistel põhjustel:

  • Viirushaigused: näiteks see, mis mõjutab psitatsiformseid linde (papagoid, kakaduud jms), näiteks nn nokk haigus ja suled, mida põhjustab viirus, mis ründab sulgede kasvurakke ning põhjustab nende väärarenguid ja nekroosi, mistõttu need ei arene normaalselt ja lind kaotab need.
  • Ebanormaalsused sulgede arengus: ka vangistuses kasvatatud lindudel võib sulgede arengus esineda kõrvalekaldeid, see võib olla tingitud ebapiisava elamise, ekto- ja endoparasiitide (nt mõned lestad, täid või kirbud) põhjustatud infektsioonid, mis võivad sulgi närida ja põhjustada nende kukkumist. Need ektoparasiidid mitte ainult ei kahjusta nende nahka ja sulestiku, vaid nõrgendavad järk-järgult ka nende tervist ning võivad põhjustada isegi aneemiat ja hingamisprobleeme, kui neid õigeaegselt ei ravita.
  • Käitumishäired stressist ja/või ärevusest põhjustatud häired, nagu liigne hooldamine, mida nimetatakse linnusügeluks. Siinkohal võib teid huvitada ka Minu papagoi kitkub sulgi – põhjused ja lahendused.

  • Follikulaarne tsüst: see on kaasasündinud haigus ja põhjustab ka selle, et suled ei kasva normaalselt, vaid kasvavad hoopis sissepoole, olles rohkem linnud rikkalikum sulestik on kalduvus.
  • Krüsanteemihaigus: Teine kaasasündinud haigus on krüsanteemtõbi, mis põhjustab sulgede ootamatu kasvu. Selle põhjuseks on probleemid kehatemperatuuri reguleerimisel, mis põhjustab füsioloogilist tasakaalustamatust.
  • Altricial järglased: liikide puhul, millel on altricial järglased (järglased, kes sünnivad ilma täieliku arenguta ja sõltuvad täielikult oma vanematest), munast koorumise ajal ei ole neil kaitseks sulgi või võib olla nende jälgi. Tibu arenedes ilmuvad suled mõnda aega enne pesast lahkumist.

Kõigil neil juhtudel (v.a altricial kutsikad) on veterinaararstitehtud kliiniliste läbivaatuste abil võimalik diagnoosida ja seisundi kontroll.

Soovitan: