Oleks normaalne, et kui mõelda sõnale korall, meenub pilt Suure Vallrahu loomadest, sest ilma nende loomadeta, kes suudaksid moodustada lubjarikkaid eksoskelette, poleks riffe, eluks ookeanis hädavajalik. Korallidel on mitu tüüpi, sealhulgas pehmete korallide tüübid. Kuid kas teate, mitut tüüpi korallid on olemas? Sellest ja muudest uudishimulikest korallidest räägime teile meie saidi artiklis.
Korallide omadused
Korallid kuuluvad hõimkonda Cnidaria, nagu millimallikad. Enamik korallidest on klassifitseeritud Anthozoa klassi, kuigi mõned neist on ka Hydrozoa klassis. Need on vesiloomad, kes loovad lubjarikka skeleti, mida nimetatakse tulekorallideks, kuna nende hammustus on ohtlik. Nad on osa korallriffidest
Merekorallide tüüpe on palju ja umbes 6000 liiki Leiame kõvade korallide tüüpe, mis on lubjarikka eksoskeletiga, teistel on painduv sarvjas luustik ja teised ei moodusta ise skeletti, vaid neil on nahakoesse sukeldatud täpid, mis neid kaitsevad. Paljud korallid elavad sümbioosis zooksanteelidega (sümbiootilised fotosünteetilised vetikad), kes annavad suurema osa nende toidust.
Mõned neist loomadest elavad suurtes kolooniates ja teised üksikult. Nende suu ümber on kombitsad, mis võimaldavad neil vees hõljuvat toitu püüda. Nagu maos, on neil õõnsus koega, mida nimetatakse gastrodermiks, mis võib olla vahesein või nematsüstid (torkavad rakud, nagu meduusid) ja neelu, mis suhtleb kõht.
Paljud koralliliigid moodustavad riffe, need on need, millel on sümbioos zooksanteelidega ja mida tuntakse hermatüüpsete korallidena. Riffe mittemoodustavad korallid on ahermatüüpset tüüpi. See on klassifikatsioon, mida me kasutame erinevate korallitüüpide tundmiseks. Korallid võivad aseksuaalselt paljuneda erinevate mehhanismide abil, kuid nad paljunevad ka seksuaalselt.
Hermatüüpsed korallid ja näited
hermatüüpsed korallid on kõvade korallide tüübid, neil on k altsiumkarbonaadist moodustatud kivine eksoskelett. Seda tüüpi korallid on ohtlikultnn korallide pleegitamine. Nende korallide värvus tuleneb nende sümbiootilisest suhtest zooxanthellae'ga.
Neid mikrovetikaid, korallide peamist energiaallikat, ohustab ookeanide temperatuuri tõus kliimamuutuse tõttu, liialdamine päikesevalgus ja teatud haigused. Kui zooksanteelid surevad, siis korallid pleegivad ja surevad, mistõttu on sadu korallriffe kadunud.
Mõned näited kõvadest korallidest on järgmised:
Perekond Acropora ehk staghorn korallid:
- Acropora cervicornis
- Acropora palmata
- Acropora prolifera
Perekond Agaricia ehk lamedad korallid:
- Agaricia undata
- Agaricia fragilis
- Agaricia tenuifolia
Ajukorallid, erinevatest perekondadest:
- Diploria Clivosa
- Colpophyllia natans
- Diploria labyrinthiformis
Hüdrozoa korallid ehk tulekorallid:
- Millepora alcicornis
- Stylaster roseus
- Millepora squarrosa
Ahermatüüpsed korallid ja näited
Ahermatüüpsete korallide peamine omadus on see, et neil pole lubjarikast luustikku, kuigi nad võivad luua sümbiootilise suhte zooksanteelidega. Seetõttu ei moodusta nad ka korallriffe, kuid võivad olla koloniaalsed.
Selles rühmas on väga olulised gorgonians, kelle luustik koosneb valgulisest ainest, mida nad ise eritavad. Lisaks on selle lihakas koes täpikesed, mis toimivad toe ja kaitsena.
Mõned gorgoonide liigid on:
- Ellisella elongata
- Iridigorgia sp.
- Acanella sp.
Vahemerest ja Atlandi ookeanist võime leida veel üht tüüpi pehmet korallit, antud juhul alamklassi Octocorallia puhul surnute käsi (Alcyonium palmatum). Väike pehme korall, mis istub kividel. Teistel pehmetel korallidel, näiteks perekonda Capnella kuuluvad korallid, on puisne kehaehitus, mis hargneb peajalast.
